Emile Francis Short anɛ Ghana Piyam ka lɛn nɛ gbaʋŋ zamis ka da an yiiga Commissioner on Human Rights and Administrative Justice in Ghana.[1]

Emile Short
human
Sex or gendermale Dɛmisim gbɛlima
Country of citizenshipGhana Dɛmisim gbɛlima
Given nameEmile Dɛmisim gbɛlima
Family nameShort Dɛmisim gbɛlima
Date of birth6 Fulumfug/Nwadisatan' 1943 Dɛmisim gbɛlima
Place of birthCape Coast Dɛmisim gbɛlima
Languages spoken, written or signedEnglish Dɛmisim gbɛlima
Occupationjudge, lawyer Dɛmisim gbɛlima
Educated atLondon School of Economics and Political Science, St. Augustine's College Dɛmisim gbɛlima

On sin’iŋ si’em nɛ o sakur yɛla

dɛmisim gbɛlima

Ba da du’a Short nɛ yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisnaasi nɛ atan nwadisa ayi la daba ayuobʋ daar (February 6, 1943), Cape Coast, bɛ Gold Coast la tis Joseph Short, onɛ an lɔya yi Sierra Leonean nɛ Wilhelmina Short, née Smith, onɛ an Fante ka o pʋsʋg da yi Sierra Leonean dɔlisidi o yaadaʋ, Francis Smith (judge), onɛ da an Piyam tis Supreme Court dinɛ bɛ Gold Coast la. O da pin’ili o sakurnɛ Jubilee Schooli bɛ Cape Coast. O da anɛ yʋʋm piinɛ ayi (12 years), o da paam suori keŋ St. Augustine's College bɛ Cape Coast la maali o O and A Level certificates. On da naae o secondary education la, short da tɔlisi keŋ University of London zin’ikanɛ ka o da zamis LLB degree in law. O da kilim lɔya England nɛ yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisyuobʋ nɛ ayuobʋ la ni (966) on da zamis paam Barrister-at-Law certificate, Lincoln's Inn. O da maali o Master's degree in Law (LL. M.) bɛ London School of Economics and Political Science.[2] O da lieb lɔya bɛ Ghana Bar nɛ yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisyɔpɔi nɛ atan la ni (1973), on da zamis Orientation course in customary law bɛ Ghana School of Law ni la. O lɛm mɔr honorary doctorate dinɛ ka o paam yi Northwestern University bɛ Illinois la.[3]

Short da pin’ili o lɔya tʋʋma nɛ sierra Leon, ani ka ba da gaŋ o ye o an state Attorney yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisyuobʋ nɛ nii la ni (1968) on da pa’al bi’ela Middlesex Polytechnic bɛ London, United Kingdom la. O da pin’ili o lɔya tʋʋma Ghana nɛ yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ pisyɔpɔi nɛ anaasi la ni (1974) ka da tɔlisi keŋ Max-Idan Chambersi bɛ Cape Coast. O da anɛ pa’an (lecturer) bɛ University of Cape Coast bɛ Central Region sʋ’ʋlim, Ghana ka da lɛn an consultant tis United Nations Development Programme (UNDP), Commonwealth Secretariat bɛ London la, nɛ Carter Center bɛ United States.

Jerry Rawlings da gaŋ o ye o an Commissioner tis Human Rights and Administrative Justice in Ghana, Fourth Republic pin’ilʋgin yʋʋm tusir, kɔbiswai nɛ piswai nɛ atan la ni (1993).

Yʋʋm tusa ayi nɛ anaasi la ni (2004), o da di’e suor yi CHRAJ ye o keŋ vʋ’ʋs ka da lɛbna ya’asa keŋ lieb Ad Litem piyam tʋm nɛ United Nations International Criminal Tribunal tis Rwanda bɛ Arusha bɛ Tanzania la, ye United Nations General Assembly da gaŋ o tis o kpɛn la.[4] O da lɛbi o tʋʋma ni CHRAJ nɛ yʋʋm tusa ayi nɛ awai nwadisa anii li na (August 2009).[5] O da naae o tʋʋma yʋʋm tusa ayi nɛ piiga nwadis piinɛ ayi la ni (December 2010).[6]

Short da lɛn sa’al international law, human rights and administrative justice zin’is kɔn’ɔb kɔn’ɔb.

  1. https://ieagh.org/about-iea/senior-adjunct-fellows/,%20https://ieagh.org/about-iea/senior-adjunct-fellows/
  2. http://www1.worldbank.org/publicsector/leadershipconference/speakers.htm#short
  3. http://lrcghana.org/public-lecture-by-justice-emile-short-on-human-rights-in-business-to-be-held-on-20th-september/
  4. https://unictr.irmct.org/en/news/judge-emile-francis-short-sworn
  5. http://allafrica.com/stories/200908031191.html
  6. https://web.archive.org/web/20101205012838/http://news.myjoyonline.com/news/201012/56870.asp