Yʋ’ʋr Pian’ʋk[1] anɛ pian’akanɛ an yʋ’ʋr ka ti mͻri tisid nidib, kͻnbid, tɛɛns, bɛɛ la’ad.[2][3][4]

noun
part of speech
Subclass ofnominal locution, name Dɛmisim gbɛlima
Part ofnoun phrase Dɛmisim gbɛlima
Has characteristiccountability Dɛmisim gbɛlima
Representssubstance Dɛmisim gbɛlima

Tituunli= Awin, bʋʋg, Sabil,Yʋʋmpaal nwadig, mui, fuug, dͻͻg, bʋʋg, tiig, da’a, waaf, lͻr, zɛɛnd, gbaʋŋ, ku’om, ni’im, Bͻk, Sabil, Ateni daar, Yʋʋmpaal nwadig, Samampiid, diib

Yʋ’ʋmɛŋa: yʋ’ʋr pian’akanɛ mͻri tisid ninvʋsaalib, nwadis, dabisa nɛ girima zin’is. Li sͻbʋg sin’iŋidnɛ sͻb biel bɛda.[5]

Tituunli= Abʋŋ, Samampiid, Na’ab, Sigsaa nwadig, Ateni daar, Kͻͻt,


Yʋ’ʋyɛɛd: Yʋ’ʋr pian’akanɛ ka ti zaŋidi tisid la’ad. Ba sͻbʋgʋn pin’inɛ sͻb biel bibis.

Tit=baa, zͻŋ, ki, ligidi, tiig, zimi, sa’ab, daam, dͻͻg,


Yʋ’ʋbanɛ mͻr kal: Yʋ’ʋr pian’akanɛ mͻri tisid la’abanɛ na nyaŋi kaal.[6][7]

Tit=ya, gbana, laas, baas, bʋʋs, niigi, nidib


Yʋ’ʋbanɛ kʋ nyaŋi kaalɛ: Yʋ’ʋr pian’akanɛ zaŋi tisid la’abanɛ pʋ mͻr kallɛ bɛɛ kʋ nyaŋi kaalɛ.[8]

Tituunli= ku’om, pɛbisim, bugum, nwadbibis, ki, mui, sumalisim, kawɛnna, tintan, kpaam


Yʋ’ʋnyɛtis: Yʋ’ʋr pian’akanɛ mͻr tisid la’abanɛ ka ti nyɛt

Tituunli=ya, daad, bugum, gbana, dͻͻd, nidib, fuug, dʋg,


Yʋ’ʋsuada (Yʋ’ʋbanɛ pʋ nyɛta): Yʋ’ʋr pian’akanɛ mͻri tisid la’abanɛ pʋ nyɛta.

Tituunli= pɛbisim, sumalisim, sunsan’aŋ,ɛndʋg, Wina’am, suntaana, siig  


Yʋ’ʋbabʋg: Yʋ’ʋr pian’akanɛ zaŋi tis la’ad bɛdegʋ ya’a la’asi bɛ zin’ig yinne bɛɛ gbil yinne ni.

Tituunli=Tabgbil, gʋr nwam, kpaam laa, suma bͻtͻ, mui kuriba,

  1. http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus:text:1999.04.0059:entry=nomen
  2. https://www.theidioms.com/nouns/
  3. https://en.wikipedia.org/wiki/David_Adger
  4. https://en.wikipedia.org/wiki/Ray_Jackendorff
  5. https://en.wikipedia.org/wiki/Noun#CITEREFLesterBeason2005
  6. https://en.wikipedia.org/wiki/Manfred_Krifka
  7. https://en.wikipedia.org/wiki/Noun#CITEREFBorer2005
  8. https://en.wikipedia.org/wiki/Plain_Words